Uitmõtted Kuu monaadsusest Maa loodeprotsessides.

Inimese käimine Kuul esitab meile tõsiselt võetava mõttelise probleemi:
Mida TEEB Kuu – oma pöörlevas-tiirlevas olekus Maaga? ja kas Kuu olek “näoga Maa poole” on obligatoorne?
Teeme Mudeli, eeldades:
1. Kuu “omaliikumist” saab vaadelda kui “jõge” Baeri seaduses, milles oluline on Coriolise kiirenduse orientatsioon, vastavalt jõe asendile pöörlevas süsteemis.
2. Merede tõus/mõõna “pöördasendid”: mõõn Kuu vastasseisus ja vastupidi; “mõõnas oleva vee” raskuse o,25% suurenemine.
3. Leningradi teadlaste 80.a. katsed kiirelt pöörlevate massiivsete güroskoopidega, mille “keskpunktis oli “mõõdetav negatiivne gravitatsioon”.
4. Galaktikate vaatlus “pöörlevate mudelitena” näitab nende “kesete” paksenemist ja “äärte” hajusust.
5. Galilei ruumiteisenduste “võimalus”: esitada hetkliikumist (kui sirgjoonelist ja ühtlast) – ruumiteisendustena – järgnevais intuitiivseis arutlusis: 1) hetkkiiruse x-komponent allub täielikult Galilei teisendusele sihil x – kui inertsiaalsüsteemide relatiivsele liikumisele kiirusel v(x) = x – vt; 2) tasandil xy “mõõdame” dimensiooni y kui y’ = ky, milles 1/k = L, mis on nn. Lorentz-tegur; 3) ruumis f(E) = F(x’; y’; z’) esindab dimensioon “kõrvalekalde suurust” – Coriolise kiirendusena – täpselt sellises vastavuses, et kehtiks 2) y’ = ky.
Olgem niisiis Vaatleja Kuul, mõõtes Maa merede “käitumist” meie/Vaatleja omaliikumisest tingitult.
Vaadeldes “pöörlevat Maad” endi kohal seisvana – saaksime “mõõdetava” pildi, justnagu Meie tõukaksime Maad (vett) endist eemale. Güroskoobi mudelina aga: me näeksime (Kuu suhtes Maa pöörlemise keset) vastaspunkti paigalolekut – ja “äärte kiiret liikumist”. 12-tunniste paaristsüklitena “tõus/mõõn” tuleb vaid tunnistada, et need tsüklid toimuvad Päikese suhtes erinevail “pooltel” – nii nagu Maa põhjapoolkera jõgede ja lõunapoolkera jõgedel: vastupidistes orientatsioonides.
Taas tagasiminnes Maale, avaldubki selline “Kuu monaadsus” (Vaatleja olemine Kuul) – nii mõõnana kui ka “vee raskusena”.
Ettepanek: Arendagem edasi seda IDEED!
(Võimalusel teavitage mind. NB! See et Kuu looded on “nihkes 6 tundi” – loeme faktiks – lugesin seda g+ kui mõõdetut.)

3 responses to “Uitmõtted Kuu monaadsusest Maa loodeprotsessides.

  1. Põhmõtteliselt ei erine selline “hilinemiskontseptsioon” – minu Liikumisteisendustes (Tönu:veebiruum) antud Mudelist:
    Dimensioonil z liikumist, pöördliikumisena, nii et OLEKS mõõdetav y’ = ky. Seega lihtsalt: sin(w’) = k sin(w) ja nn. Hubble’ punanihe kui
    y’ = (ct)sin(w’) = k(ct)sin(w).
    Intuitiivne “hilinemine” oleks huvitav siduda kaasaegse nn. stringiteooriaga, mida mina enam ei tee – sest olen (!) ju iikagi aastais 1907, veel!?

    Liked by 1 person

  2. peab: 3) … esindab dimensioon z’ = kz …

    Meeldib

  3. Pingback: Uitmõtted Kuu monaadsusest Maa loodeprotsessides. | Tõnu: veebiruum

Lisa kommentaar