Akadeemiline teadus kui vaimuhaigus.

Esitan materjali ajakirjast “Sotsialistlik Põllumajandus”, juuli, 7, 1953. lk. 549 – 550 //enne kui see hääbub tavarumaluses//:
Uued nisusordid
Akadeemik N. V. TSITSIN
(Ajalehest “Pravda” 1953. a. nr. 144)
…
Sordiaretustöö aga võimaldab taimede loomust hübridiseerimise teel soovitud suunas põhjalikult muuta ja saada enneolematute omadustega uusi sorte ja liike.
   Uute nisusortide ja -liikide saamiseks on ristatud kultuurset nisu metsiku orasheinaga. See mitmeaastane taim on haruldaselt külma- põua- ja seisukindel ning ühtlasi vastupidav haugustele ja kahjuritele. Vaevarikka töö järel saadi väga väärtuslikke nisu-orasheina hübriide nii tali- kui suvisortidena. Mõned neist on juba massiliselt tootmises tarvitusele võetud.
Nii näiteks nisu-orasheina hübriid nr. 599 on juba tuntud rajoonitud sordina ja teda kasvatatakse NSV Liidu kümnes oblastis. See sort on kõrgesaagiline ja võib anda hästi haritud  muldadel lamandamatult kuni 45-tsentnerilisi terasaake hektaarilt. 1952. a. saadi sellelt sordilt suurim saak Kaluuga oblasti Ugodski tehase rajooni Kirovi-nimelises kolhoosis. … Hübriidil nr. 599 ei esine üldse nõgipeahaigust, ka mitte kunstlikul nakatamisel.
Sel põhjusel pole vajadust selle külvise puhtimiseks. Tema väärtuslikud omadused on tunnustust leidnud paljude kolhooside ja katseasutuste poolt, mistõttu hübriid nr. 599 külvipindalad ulatuvad juba kümnete tuhandete hektariteni.
Uutest hübriididest on kolhoosidele vähem tuntud hübriidid nr. 186 ja nr. 1. Hübriid nr. 186 pea on ohtetu, mispärast võib selle aganaid julgesti sööta lehmadele. See sort on üks kõige varajasemaist. Ta valmib 5 – 6 päeva kiiremini kui teised talinisu sordid. Kokku võttes võib öelda, et selles sordis on haruldaselt hästi ühendatud kõik soovitud omadused: ta on kõrgesaagiline, mittelamanduv, jämedateraline, varavalmiv ja heade jahvatus- ning küpsetusomadustega. Nende omaduste poolest kuulub hübriid nr. 186 kõige väärtuslikumate nisusortide hulka.
Suurt praktilist huvi pakub ka hübriid nr. 1, mis aga on agrotehniliste tingimuste suhtes nõudlikum. See sort on rajoonitud Moskva oblastis. 1)* Ta on saagirikkam ja seisukindlam kui hübriid nr. 599, ühtlasi ka jämedama teraga kui ükski teine mittemustmullavööndi talinisu sort. Selle hübriidse nisu 1000 tera kaal ulatub kuni 60 grammini, kuna tavalistel nisusortidel see kõigub 30 – g ümber. …
Kaudhübridiseerimise teel on võimalik põllukultuuride kasutamist muuta ökonoomsemaks. Näiteks on aretatud nisu-orasheina hübriide, mis võrsuvad uuesti mitte ainult terasaagi koristamise järel, vaid ka veel pärast heinaks koristamist. Järelikult – selline uus nisuvorm võib anda aastas 2 lõikust – ühe teraks, teise heinaks. Pealeselle saab veel ädalat sööta loomadele. Uued hübriidsed nisuvormid paistavad silma kõrge saagikusega, kusjuures nii terad kui ka saadav “nisuhein” sisaldavad rohkesti valku. Nende tootmisse juurutamine suurendab nii üldist teravilja toodangut kui ka loomade söödabaasi.
……………….
1)* Hübriid nr. 1 on rajoonitud muuhulgas ka Eesti NSV-s.

esine üldse nõgipeahaigust, ka isegi mitte kunstlikul nakatamisel.